Tallinn lükkab käpakesed sügavamale prügiärisse?

Toivo Tänavsuu kirjutab Sõõrumaa (BEN Energy) ja Eesti Energia (Iru elektrijaam) prügimadinast. Pealtnäha tobekoomilise prügihuvi taga on aga tohutu raha: Iru jaama maksumust on hinnatud umbkaudu 1,5 miljardile kroonile. See, kes saab endale Tallinna prügi, on või sees ning teine võib oma poe põhimõtteliselt kinni panna.

Abilinnapea Boroditš ütleb, et projektidega tutvumiseks moodustatakse komisjon. “Kes pakub parema hinna ja paremad tingimused, see saab prügi.” Välistatud pole kes- ees- see- mees- põhimõte. “Kui üks realiseerib oma projekti, siis teine ei pruugi enam alustada,” arvab Boroditš.

Aprillis ütles seesama Boroditš, et Tallinn soovib saada saada osalust ettevõttes, mis Põhja-Eesti jäätmetest energiat toodab. Teatavasti tahavad mõlemad konkurendid ehitada prügipõletusjaama, mis kütaks pealinna ja toodaks ka elektrit. Igavesti garanteeritud sissetulek – pole mingit hirmu, et prügi või tallinlaste himu toasooja järgi kunagi otsa lõpeks.
Konks on aga selles, et Tallinna prügist jätkub ainult ühele kombijaamale ja teine peab seda hakkama vedama kaugemalt, ent rohkem kui 60 kilomeetri tagant prügi toomine pole majanduslikult otstarbekas. Eks siis tulebki hakata Savisaarega armastuskirju vahetama ja kaubelda ainuõigust pealinlaste prahi oma ahju ajamiseks. (Iru elektrijaama kiri Savisaarele.pdf)

Praeguse seisuga on Sõõrumaa oma ajagraafikuga kõvasti Iru elektrijaamast maas ning vesi on ahju jõudnud enne ahju valmimist. Kuidas see kõik võimalikuks on saanud ehk kuidas kasutada siseinfot, seda loe EPL aprillikuisest loost. Miks ja kuidas Sõõrumaa oma prügijaamaga jänni jäi, on kirjas Postimehes. Omaette lisaküsimus on see, mis saab Jõelähtme prügilast, milles ju ka Tallinnal osalus olemas…

Asi, mis mulle siiani segaseks on jäänud, on Tallinna võimalus prügifirmasid mõjutada. Meil on ju kohustuslik korraldatud jäätmevedu, eks ole? Omavalitsus korraldab konkursi ja annab kindlas piirkonnas prügimonopoli ühele prügifirmale. Mis too prügiga edasi teeb, on tema enda asi – viib prügilasse või müüb sobivat hinda pakkuvale elektrijaamale. Teisisõnu – prügi läheb hinda.
Millisel moel kavatseb Tallinn aga prügifirmasid sundida oma kraami ühele või teisele jaamale müüma, ei kujuta ma ette. Mu meelest lehkaksid sellekohased katsed kangesti vaba konkurentsi rikkumise järele. Või mis ausast konkurentsist me enam räägime… vt jällegi eespool viidatud EPL lugu sellest, kuidas Sõõrumaa Eesti Energia nõukogus töötades hangitud info väidetavalt enda kasuks tööle pani.

Kui vedada kihla, kumb elektrijaam lõpuks priske noosi endale saab, siis olen sunnitud panuse tegema BEN Energyle, mille elektrijaama keskkonnamõjusid hindas linnaametnik Arvo Käärd (teate küll, mees, kes omal ajal palvetas, et tuul naftareostuse Eesti rannikult Soome viiks…) ning mille esindajad istuvad ka Tallinna energeetikakomisjonis. Sõõrumaa ja K-erakonna suhete kohta guugeldage ise